Telliskivi perearstikeskus

Mis on viiruslik B-hepatiit

B-hepatiit on viiruslik maksahaigus, mis levib vere ja sekreetide kaudu.  Peiteperiood  võib ulatuda kuni poole aastani.

Umbes pooltel kõigist B-hepatiiti nakatunud inimestest ei esine üldse haigusnähtusid. Seetõttu  saavad inimesed oma haigusest sageli teada juhuslikult.  Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs.

B-hepatiidi puhul  võivad esineda gripitaolised nähud nagu palavik, väsimus, lihas- või liigesvalu, isutus, kaalulangus, nahasügelus, tume uriin, iiveldus ja oksendamine. Mõnel juhul võib järgneda naha ja silmavalgete kollasuse teke.

Haigusnähud võivad püsida kuni kaheksa nädalat, kuni (enamikel juhtudel) organism toodab vajalikke antikehi infektsiooni vastu võitlemiseks. Samas võib enesetunde paranemine võtta aega mitu kuud kuni aasta. Mõnikord võivad B-hepatiidi sümptomid olla eluohtlikud ja 1% kõigist täiskasvanutel esinenud juhtudest lõpeb surmaga.

5-10% nakatunutest jäävad kroonilisteks B-hepatiidi kandjateks, sageli seda ise teadmata. Kroonilistel viirusekandjatel on suurem oht raske maksahaiguse (maksatsirroosi või -vähi) tekkeks ja nad on nakkusohtlikud teistele. Kogu maailmas kannab B-hepatiidiviirust üle 350 miljoni inimese.

Kuidas nakatutakse B-hepatiiti?

B-hepatiidi viirus  levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega (vereülekanne, süst, tätoveerimine) kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. 
B-hepatiit on tõsine tervishoiuprobleem ka paljudes populaarsetes turismiriikides Kagu-
Aasias ja Aafrikas.

Vaktsineerimine

 B-hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida. Juba mitu aastat vaktsineeritakse Eesti lapsi plaaniliselt selle haiguse vastu (vaata ka vaktsineerimiskalender). Täiskasvanutele on vaktsineerimine tasuline.  On võimalik end vaktsineerida ka nii A kui B hepatiidi vastu kompleksvaktsiiniga Twinrix.

Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse:

  • imikud (korraldavad neonatoloogid ja perearstid)
  • 13-aastased lapsed, keda pole imikueas immuniseeritud (korraldavad kooliarstid)
  • Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilased (korraldab SA TÜ Kliinikumi Sisekliiniku nakkushaiguste kabinet), meditsiinikoolide üliõpilased (korraldavad vastavad õppeasutused)

Vaktsineerimine on näidustatud:

  • tööalaselt vere ja B-hepatiidi haigetega kokku puutuvad tervishoiutöötajad (korraldavad tervishoiuasutused)
  • päästeteenistuse töötajad, politseinikud, vanglaametnikud, kaitseväelased (korraldavad vastavad institutsioonid)
  • teised tööalaselt kõrgendatud riskiga inimesed (kokkuleppel tööandjaga tööandja kulul või inimese enda kulul)

Vaktsineerimine on soovitav (inimese enda kulul):

  • ägeda või kroonilise HBV infektsiooniga isikute perekonnaliikmed ja püsivad seksuaalpartnerid
  • narkomaanid
  • prostituudid
  • homoseksuaalselt aktiivsed mehed
  • doonoriverd ja veretooteid sageli saavad patsiendid (sh. dialüüsipatsiendid)
  • inimese enda soovi korral

B-hepatiidi vastu vaktsineermine koosneb kolmest annusest:


immuniseerimine 0., 1. ja 6. kuul, mis tagab optimaalse kaitse alates 7. vaktsineerimiskuust ja kindlustab kõrge antikehade tiitri.

Erandjuhtudel võib täiskasvanutel, kui on vajalik veelgi kiirem kaitse algus, näiteks reisimisel suure B-hepatiidi endeemilisusega piirkonda ning kui vaktsineerimist B-hepatiidi vastu alustatakse üks kuu enne ärasõitu, kasutada immuniseerimisskeemi, mille korral manustatakse vaktsiini lihasesiseselt 0., 7. ja 21. päeval. Juhul, kui kasutatakse nimetatud skeemi, on soovitatav 12 kuud pärast esimest annust manustada veel neljas annus.
Vaktsineerimine on efektiivne ka kokkupuutejärgses profülaktikas.

Kasutatud allikad: www.vaktsiin.ee ja www.hepatiit.net