Telliskivi perearstikeskus

Mida põhjustavad gripiviirused A ja B

Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed  viirusega, käte kaudu  satuvad  viirused  kontaktpindadele: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt.


Gripiviirused kahjustavad  hingamisteede limaskesta.  Põhilised sümptomid on kõrge palavik,  tugev peavalu ja liigesvalu. Gripp võib tüsistuda bakteriaalsete infektsioonidega-  nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.


Mõned inimesed on  gripi suhtes teistest haavatavamad, nagu näiteks vanemaealised, kes põevad diabeeti, kroonilisi südame- ja kopsuhaigusi ning nõrgestatud immuunsusega isikud (HIV, leukeemia ja muud vähivormid) ja nendel võib haiguse kulg olla palju raskem. Vanemate inimeste jaoks kujutab gripp suurt ohtu tervisele.  Kõrge elatustasemega maades on enamik gripiga seostatud surmajuhtumitest üle 65. aasta vanustel inimestel.

Grippi esineb kõige enam talvel, kõrgpunktiga detsembrist-märtsini. Troopilistes maades esineb grippi aastaringselt. Suviti esinevad grippi meenutavad haigused on tavaliselt põhjustatud teistest viirustest.
Kas teadsite, et...

  • igal aastal haigestub grippi keskmiselt iga kümnes täiskasvanu ja iga kolmas laps.
  • üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 milj.in
  • gripihooajal suureneb esmatasandi arstiabi vajadus 30–50% võrra
  • epideemia ajal võib hospitaliseerimise sagedus suureneda 100–170%

1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest


Gripi ennetamine


Levinuim võimalus gripi vältimiseks on iga-aastane vaktsineerimine. Lisaks mõned soovitused korrektseks tervisekäitumiseks gripiperioodil:

  1. Väldi lähedast kontakti.
    Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks.
  2. Haigena ole kodus.
    Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.
  3. Kata oma suu ja nina.
    Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
  4. Pese käsi.
    Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
  5. Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist.
    Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel puudutatakse oma silmi, nina või suud.
  6. Ela tervislikult.
    Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, hoia stress kontrolli all, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Vaktsineerimine


Levinuim  viis gripist hoidumiseks on iga-aastane vaktsineerimine.
Iga vaktsiin sisaldab kolme gripiviirust – ühte A (H3N2) viirust, ühte A (H1N1) viirust ja ühte B viirust. Vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved vahetuvad igal aastal vastavalt rahvusvahelisele soovitustele ja teadlaste hinnangule, millised viiruse tüübid ja tüved antud aastal ringlevad.
Umbes 2 nädalat pärast vaktsineerimist tekivad organismis antikehad, mis kaitsevad gripiviiruse eest.


Millal vaktsineerida?
Oktoober või november on parim aeg vaktsineerimiseks, kuid vaktsineerida on võimalik ka detsembris või hiljem. Gripi hooaeg võib alata juba oktoobris ning võib kesta maikuuni.


Vaktsiini efektiivsus
Gripivaktsiini võime inimest kaitsta sõltub ühelt poolt vaktsineeritava inimese vanusest ja tervislikust seisundist, teiselt poolt aga vaktsiinis sisalduvate ja ringluses olevate gripiviiruse tüvede sarnasusest või „sobivusest". Uuringud on näidanud, et tervetele täiskasvanutele annab vaktsineerimine 70...90%-lise kaitse haigestumise vastu, sõltuvalt sellest, kuivõrd vaktsiini ja gripiviiruse antigeenne struktuur kokku langevad.


Vaktsiini kõrvaltoimed
Võivad esineda kergemad kõrvaltoimed, nagu

  • valulikkus, punetus või turse süstekohas
  • kerge palavik

Kui sellised probleemid tekivad, saavad nad alguse kohe pärast süsti saamist ning kestavad tavaliselt 1-2 päeva. Peaaegu kellelgi, keda vaktsineeritakse, ei teki tõsiseid probleeme.


Kasutatud allikad: www.gripp.ee ja www.vaktsiin.ee