Telliskivi perearstikeskus

HPV on inimese papilloomiviirus (ingl. k. Human Papilloma Virus)

Papilloomiviirusi on üle saja tüübi.  Osa neist  tekitab healoomulisi kasvajaid nahal (näiteks soolatüükaid) ja limaskestadel (suguelundite kondüloomid ).Mõned papilloomiviiruse tüübid tekitavad aga suguelundite pahaloomulisi kasvajaid. 

HPV on väga levinud viirus. Enamus inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Ülekanne toimub naha või limaskestade kontakti kaudu. Nakatumisel tungub viirus keha rakkudesse, haiguslikke muutusi esialgu ei teki ja inimene ei tea, et ta on nakatunud. Enamasti suudab  inimese immuunsüsteem viruse mõne kuu või aasta jooksul hävitada. Mõnedel juhtudel jääb viirus aga organismi aastateks ning kui tegemist on kõrge riski viirusega, võib  ajapikku välja kujuneda pahaloomuline kasvaja- emakakaelavähk.

Emakakaela vähk tekib umbes ühel tuhandest nakatunust. Eestis sureb igal aastal emakakaela vähki  umbes 70 naist. Peaaegu kõik emakakaela vähi juhud on põhjustatud HPV-viiruse poolt.

Meestel esineb viirust sama sageli kui naistel, ent suguelundite vähki tekitavad kõrge riskiga HPV viirused mehel väga harva. Mees on aga viiruse edasikandja. Emakakaelavähki põhjustavad peamiselt viis kõrge riskiga HPV viiruse tüüpi.

Tavaliselt areneb vähk välja aeglaselt, 10-25 aasta jooksul pärast nakatumist. Vähile
eelnevad muutused emakakaelas – vähieelsed seisundid, mis on rutiinse günekoloogilise tervisekontrolli käigus tuvastatavad PAP-testi abil. PAP test ei näita HPV olemasolu vaid selle tekitatud rakumuutusi. Tänapäeval on võimalik nii naistel kui meestel määrata spetsiaalse DNA-testi abil ka HPV olemasolu ja viiruse tüüp. Kõrge riski HPV olemasolu  organismis ei tähenda veel vähki. Küll aga tähendab see vajadust end tavalisest sagedamini kontrollida, et võimalike rakumuutuste teket õigeaegselt avastada.
NB! Kondoom aitab mingil määral HPV nakkust vältida kuid ei paku 100% kaitset.

Kuidas ennast ja oma partnerit papilloomiviiruse eest kaitsta?

Hoidu juhuslikest vahekordadest.  Mida suurem on seksuaalpartnerit hulk, seda suurem on tõenäosus nakatuda HPV-ga.

  • Kasuta kondoomi
  • Ära suitseta. Suitsetamine nõrgendab keha kaitsevõimet ja soodustab erinevate vähkkasvajate teket.
  • Kontrolli regulaarselt oma tervist.

Vaktsineeri ennast.

Tänapäeval on võimalik vaktsineerida end kõrge riski HPV tüüpide vastu. Kõige parema tulemuse annab vaktsineerimine enne suguelu algust. Vaktsineerida võib alates 9. eluaastast.
Vaktsineerimine koosneb 3 vaktsinatsioonist 6 kuu jooksul. Vaktsineerimine on tasuline.
Vaktsiin kaitseb enamlevinud vähki põhjustavate HPV tüüpide eest, kuid mitte kõigi vähki tektavate tüüpide eest. Seetõttu on oluline jätkata regulaarseid günekoloogilisi kontrolle ka pärast vaktsineerimist. Küsi täpsemat infot oma perearstilt.

Kasutatud allikad:

1.Quattromed HTI Laborid "HPV ja emakakaelavähk";
2.Terje Raud jt "Teadmisi emakakaelavähist", Eesti Vähiliit.
3. www.emakas.ee
4. Eesti Seksuaaltervise Liidu infovoldik
5. www.hpv.ee