Tuulerõuged

Tuulerõuged

TUULERÕUGED on teada-tuntud viiruslik tüüpilise nahalööbega kulgev haigus, mida põetakse enamasti lapseeas. Umbes 95%-l inimestest on seda haigust enne täiskasvanuikka jõudmist põdenud.

Lapseeas kulgevad tuulerõuged suhteliselt kergelt, mõnikord võib lööve olla nii vähene, et haigust põetakse märkamatult. Terve immuunsüsteemiga lapsel tüsistub haigus harva kopsupõletiku või ajukelmepõletikuga. Täiskasvanuna kulgeb see haigus aga tunduvalt raskemini, sageli tekib väga rohke lööve ja kõrge palavik, halvemal juhul võivad tekkida eluohtlikud tüsistused.

Täiskasvanud, kes lapsena ei ole tuulerõugetes olnud, saavad sageli nakkuse oma lasteaias või koolis käivatelt lastelt.
Kui on kindel, et tuulerõugeid pole lapseeas põetud, siis tasuks lasta end vaktsineerida.
Eestis ei kuulu tuulerõugevaktsiin riiklikku vaktsineerimisprogrammi ja vaktsineerimine on seetõttu tasuline.
Kahtluse korral saab varasemat põdemist vereanalüüsi abil kindlaks teha.

Kontakti korral tuulerõugeid põdeva haigega peaks esimese paari päeva jooksul pärast kontakti pöörduma perearsti poole, sest kiire vaktsineerimine väldib haigestumist või vähemalt kergendab selle kulgu.

Eritu oluline on vaktsineerida enne planeeritavat rasedust. Nimelt võib tuulerõugete põdemine esimesel 20 rasedusnädalal tekitada lootel tõsiseid arenguhäireid. Raseduse ajal tuulerõugete vastu ei vaktsineerita, sest tegemist on elusvaktsiiniga.

Tuulerõugete vastasele kaitsesüstimisele võiksid mõelda ka haigust mitte põdenud meedikud, laste- ja hooldusasutuste töötajad, samutiimmuunpuudulikkusega isikud ja nente pereliikmed.

Eesti soovitused:

  • 9-12 kuu kuni 12 aastasele lastele manustada tuulerõugete vaktsiini 1 doos.
  • Alates 13. eluaastast 2 doosi 6 nädalase intervalliga.