COVID-19

COVID-19

Kui ootan koroonaviiruse proovi tulemust või analüüs osutus positiivseks siis võin seda turvaliselt teha kodusel ravil. Enamik inimesi (sealhulgas lapsed) põevad haiguse läbi kergete sümptomitega.

PATSIENDI KODUSE RAVI COVID-19 JUHEND:

Kui ootan koroonaviiruse proovi tulemust või analüüs osutus positiivseks siis võin seda turvaliselt teha kodusel ravil. Enamik inimesi (sealhulgas lapsed) põevad haiguse läbi kergete sümptomitega.

1. Miks on kodune isolatsioon vajalik?

Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Haigusest on
ohustatud eelkõige vanemaealised ja tõsisemate kaasnevate haigustega isikud, kellel kerged
haigusnähud võivad areneda kopsupõletikuks. Kui sa ei lahku oma kodust ega puutu kokku
teiste inimestega, vähendad võimaliku nakkusohtu teistele.

2. Kuidas saan ennast terveks ravida?

Parim ravi on piisav puhkus. Köha ja palavikku saate leevendada käsimüügi ravimitega. Juhul,
kui sümptomid kaovad ja tunnete end tervena, väljastab perearst sulle loa haigusleht
lõpetada.

3. Mida saan teha, et teisi mitte nakatada?

Viibi kodus, kuni täieliku paranemiseni. Väldi väljas käimist. Juhul, kui sul on ilmtingimata
vajalik kuhugile minna, siis hoia teiste inimestega piisavat vahet. Jälgi, et aevastades ja
köhides kataksid kindlasti suu ja nina. Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle
puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt pindu, millega puutud otseselt kokku.
Oleks hea leida endale abistaja, kelleks võib olla igaüks – lähedane, sõber või naaber. Tähtis
on, et ta kaitseks ennast, pidades kinni rangetest hügieeninõuetest. Haige eest peaks
hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma. Riskirühma kuuluvad 60-aastased ja
vanemad (sh hooldekodudes viibivad) ja tõsiste kaasnevate terviseseisunditega inimesed.

4. Kuidas saan koju toidu ja muud vajalikud vahendid?

Haige inimene ei tohiks käia poes ega apteegis. Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur
roll, sest toidu ja ravimid saab lasta tuua just neil. Toidu- ja esmatarbekaubad ning
valmistoidu saab hõlpsasti koju tellida. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab
paluma kulleril jätta pakk ukse taha.
Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole , kes korraldab
vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

5. Mida peaksin ette võtma, kui minu tervislik seisund on läinud halvemaks?

Võta telefoni teel ühendust perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220, selgita
olukorda ning järgi saadud juhised. Kui seisund on väga tõsine, kutsu kiirabi, kes viib su
haiglasse.

6. Kas mu perekond peab jääma koju?

Sinu pereliikmed loetakse ka nakatunuteks ja nad saavad avada töövõimetuslehe. Eriti
hoolikalt peaksid jälgima ennast sinu vanemaealised (üle 60aastased) ja tõsiste haigustega
pereliikmed, kes peaksid oma kontaktist ja seisundist teavitama oma perearsti. Nad peaksid
jälgima oma tervist hoolikamalt ja kui enesetunne halveneb, võtavad kindlasti ühendust
perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220.

7. Kas ma pean teavitama laste kooli ja lasteaeda?

Kindlasti teavita lapse lasteaeda või kooli, et jäite koos koju. Kindlasti aitab kool kaasa
võimalustega, kuidas kaugelt kooliasju teha.

8. Kas ma peaksin oma olukorrast teavitama enda tuttavaid, kellega olen viimastel
päevadel kokku puutunud?

Nüüd, kui oled kodune, siis leia see aeg ja helista või kirjuta viimastel päevadel kokku
puutunud tuttavatele, töökaaslastele, sugulastele. Kindlasti teavita oma lähikontaktseid, sest
ka nemad loetakse nakatunuks ja peaksid jääma koju. Samuti saavad ka nemad paluda
perearstil endale avada töövõimetuslehe. Siis nad teavad arvestada, et juba aegsalt jälgida
enda tervist ja hoida hügieeni.

9. Mul on täna õhtuks juba piletid kontserdile/kinno ostetud, kas ma võin ikkagi
minna, kui järgin üldiseid hügieeninõudeid?

Ei, enda ja teiste tervise nimel jäta üritusel käimata.
Avalikke kohti tuleks vältida senikaua, kuni oled paranenud, olenemata haigestumise
põhjusest.

10. Kes on haiguse poolt enim ohustatud?

Riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad
sagedamini rasked haigusvormid. Lapsed ei ole riskirühm ja lapsed põevad haiguse enamasti
läbi kergelt.

11. Mida ma ütlen tööandjale?

Koroonaviirust koheldakse samamoodi nagu grippi ja muid hingamisteede haigusi. See
tähendab, et haiguslehte saab perearstilt ja see hüvitatakse üldise korra alusel: hüvitis
hakkab jooksma alates kolmandast päevast.

12. Millal võin koduse isolatsiooni lõpetada?

Koduse isolatsiooni lõpetamise otsuse teeb perearst. Otsuse tegemiseks võtab perearst
arvesse sümptomite kadumist ja sinu enesetunnet ja arvestab ka haiguse nakkusohtlikku
perioodi täitumisega. Praegu on teada, et inimene püsib nakkusohtlik 7-12 päeva alates
sümptomite tekkimisest ja raskemate haigusjuhtude korral 14 päeva.

13. Kust saan koroonaviiruse kohta kõige adekvaatsemat infot?

Koroonaviiruse kõige ajakohasema informatsiooni leiad veebilehelt www.koroonaviirus.ee
Ja inglise keeles https://www.who.int/ JA https://www.ecdc.europa.eu

Juhis lapsevanemale ägeda haigusega lapse koduseks raviks COVID-19-pandeemia ajal

Koroonaviirushaigus on viirusinfekstioon, mille põhisümptomiks on halb enesetunne; köha, palavik.

  1. Kodune ravi on nagu iga teise hingamisteede viirusinfekstiooni ravi
  2. Jälgi kodus lapse seisundit
  3. Paku talle rohkelt juua, vajadusel väheses koguses sagedasti
  4. Võta alla palavik üle 38,5 ⁰C kas ibuprofeeni või paratsetamooliga, võid anda neid ka vaheldumisi, siis võib ravimite vaheaeg olla 3 – 4 tundi.
  5. Nohu puhul kasuta vajadusel füsioloogilist soolalahust jt käsimüügi ninatilkasid ninna
  6. Köha leevenda soolalahuse inhalatsioonidega või käsimüügis müüdavate köhavimitega. Alla 2-aastasele lapsele ära rögalahtistit anna.
  7. Uuri, kas pereliikmetel on olnud kontakte võimaliku koroonaviirusnakkusega patsiendiga

 

Võta ühendust perearstikeskusega või helista 1220; liinid võivad olla hõivatud, ärge laske ennast sellest heidutada.

  1. Kui palavik on kõrge:
    • 39 ⁰C – 40 ⁰C
    • 3 – 6-kuustel imikutel > 39 ⁰C
    • < 3 k ˃ 38 ⁰C
  2. Palavik ei taha õiges doosis antud palavikualandajaga langeda
  3. Kui üle 38,5 ⁰C palavik on püsinud üle 3 ööpäeva
  4. Laps on muutunud loiuks
  5. Tekkinud on hingeldus – laps hingab raskelt või kiiresti
  6. Laps pole pissinud või on pissinud vähe viimase 8–12 tunni jooksul
  7. Kui Su lapsel on krooniline haigus
  8. Tegemist on alla 3 kuuse lapsega
  9. Kui algselt olnud nn kergelt haige laps, kuid nüüd on lisandunud ülalnimetatud nähud
  10. Informeeri kindlasti, et su lapsel, teistel pereliikmetel on olnud teadaolevat kontakti koroonaviiruses inimesega

 

Kutsu kiirabi (ära kõhkle, kui Sul on alla 6-kuune laps):

  1. Palavik
    • > 40 ⁰C
    • 3 – 6-kuustel imikutel > 39 ⁰C
    • < 3 k ˃ 38 ⁰C 

 

JA/VÕI üks või enam järgmistest sümptomitest

  1. Kui on tekkinud krambid
  2. Laps on muutunud äärmisel loiuks, uniseks, jume on muutunud
  3. Tekkinud hingeldus, hingamisraskus
  4. Laps keeldub joogist
  5. Laps on viimase 8 tunni jooksul vähe pissinud
  6. Lapse krooniline haigus on ägenenud
  7. Informeeri kindlasti, kui Su lapsel, teistel pereliikmetel on olnud teadaolevat kontakti
    koroonaviiruses inimesega

 

Ära karda arstiga konsulteerimast ka teiste sind häirivate haigusnähtude korra.

Käte pesemine

Eakate kaitsmine

Meie vanemaealine elanikkond on vastu pidanud mitu riigikorda, tulnud läbi tulest ja veest
ning saanud hakkama ka kõige kitsamates oludes. Seetõttu võib paljudele tunduda, et
praegused soovitused on üle reageerimine või isegi et eakate isoleerimisega tehakse
ülekohut. See ei vasta tõele. Eakatel on väga suur risk uue viirusega nakatudes raskelt
haigestumiseks. Siin juhendis räägime 60-aastastest ja vanematest inimestest, kusjuures
eriti suured on riskid üle 80-aastaste inimeste hulgas. Kui me ei reageeri kohe ja väga
jõuliselt, siis kõige rängema löögi alla satuvad meie eakad. Seetõttu palume alltoodud
soovituste rakendamisse suhtuda äärmise tõsidusega.

Uus koroonaviirushaigus COVID-19 levib Eestis ja on jõudnud juba paljudesse
kogukondadesse. Haigestumine kulgeb küll ligi 90% juhtudel kergelt, aga eakate hulgas on
kergete haigusjuhtude osakaal palju väiksem. Raskest ja eluohtlikust haiguse kulust on
enam ohustatud üle 60-aastased inimesed ja krooniliste haigustega patsiendid
(südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti, hingamisteede kroonilisi haigusi põdevad
patsiendid, samuti kasvajavastast ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavad patsiendid).
Praegu oleme jõudnud viiruse leviku sellisesse faasi, kus suure tõenäosusega enam ei
õnnestu viiruse edasist levikut takistada ja tähelepanu teravik tuleb pöörata raske kuluga
haigusest kõige enam ohustatud elanikele. Kuna haigus levib inimeselt inimesele, on
riskigrupi kaitsmine targalt käitudes võimalik.

Nõuanded vanemaealiste inimeste lähedastele
  • viige ennast kurssi ravimitega, mida Teie lähedane igapäevaselt tarvitab. Kõike ei pea pähe õppima, aga raviskeem koos ravimite nimetuste, päevas võetavate tablettide arvu ja ajastusega (hommik, õhtu) peaks olema arusaadavalt kirja pandud ja nähtaval kohal (nt külmkapi peal);
  • leppige kokku plaan puhuks, kui Te ise haigestute või Teie pere eakas liige haigestub. Kes võtab üle vastutuse toidu ja ravimite eest, kes helistab perearstikeskusesse või sotsiaaltöötajale? Leppige need asjad juba eelnevalt kokku;
  • leppige kokku ka regulaarsed telefonikõned või videokõned. Sotsiaalne isolatsioon võib inimestele mõjuda raskelt, eriti kui seni on oldud iseseisev ja hästi hakkama saadud.

 

Nõuanded vanemaealiste inimeste tööandjatele:

  • sageli ei pruugi tööandja teadlik olla oma eakate töötajate kroonilistest haigustest. Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed ja seetõttu tuleb kõiki vanemaealisi töötajaid vaadelda kui potentsiaalselt kõrge riskiga isikuid;
  • võimalusel tuleks praegu leida vanemaealistele töötajatele sellised tööülesanded, kus ei pea inimestega näost näkku kohtuma, maksimaalselt tuleks kasutada kodukontorit, telefonitööd ja digilahendusi. Kui see pole võimalik, siis tuleb töökohas rangelt järgida hügieenireegleid;
  • võimalusel võiks vanemaealised töötada eraldi kabinetis või vähemalt eraldi toanurgas teistest inimestest kahe meetri kaugusel.

 

Nõuanded hooldekodude omanikele:

  • Palaviku või ülemiste hingamisteede haigusnähtudega personalil on hooldekodudesse tööle minek rangelt keelatud!
  • Tungivalt soovituslik on hooldekodudes seada sisse kord, kus kogu klientidega kokku puutuv personal peab end enne tööle tulemist kodus kraadima. Palavikuga tööle tulek on keelatud.
  • Hooldekodude omanikel on vaja varakult mõelda lahendustele olukorras, mil osa personalist on haigestunud või karantiinis
Soovitused vanemaealistele inimestele:
  • Tühistage kõik mittevajalikud ja välditavad kodust väljas käimised ja kohtumised.Praegu ei ole aeg pidada sünnipäevi, pulma-aastapäevi, katsikuid ega muid pidusid.Jälgige ametlikke instruktsioone, riigi või Terviseameti poolt antud vastavasisulisijuhiseid. Ärge kutsuge endale külalisi (ka mitte pereliikmeid) ja ärge minge ise külla.Ärge kutsuge lapselapsi enda juurde hoida! Lapsed ei ole praegu riskigrupis janemad haigestuvad kergelt, kuid perekondlikus olukorras on Teie endi nakatumiseoht suur.
  • Tehke plaan selleks puhuks, kui peaksite haigestuma:
    • leppige lähedastega kokku, kellele tuleb haigestumise korral helistada. Kui selliseid lähedasi ei ole, siis tuleks helistada perearstikeskusesse või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale. Veenduge, et Teil on vajalikud telefoninumbrid olemas;
    • varuge tavalisi ravimeid, mida olete harjunud tarvitama ülemiste hingamisteede haiguste korral: palavikualandajaid, köharohtusid vm. Samuti varuge oma harilikke igapäevaselt tarvitavaid ravimeid; arvestama peaks umbes ühe kuu ravimite varuga;
    • veenduge, et Teie lähedased on kursis, milliseid ravimeid Te iga päev tarvitate või teavad, kust seda järele vaadata. Raviskeem peaks olema kirja pandud ning paigutatud nähtavale kohale, näiteks külmkapi peale.
  • Paljud eakad elavad koos inimestega, kes käivad tööl või lasteaias. Ka koos eladestuleb rakendada nakkuse levikut tõkestavaid võtteid, näiteks:
    • kõik, kes tulevad koju, peavad esimese asjana pesema käsi;
    • eakas pereliige peaks võimalusel elama teistest pereliikmetest eraldi ja nendega lähikontakti vältima. Kui eraldi tuba pole võimalik, siis on soovituslik hoida teiste inimestega 1-2-meetrist distantsi;
    • palju puudutatavaid pindasid tuleb puhastada sageli. Siia kuuluvad näiteks lülitid, ukselingid, teleripuldid, arvutid, telefonid, vannitoa tasapinnad, köögilauad ja köögi töötasapinnad, külmkappide uksed, öökapid. Puhastamiseks sobib spetsiaalsete puhastusvahendite puudumisel ka kõige tavalisem seebivesi. Koroonaviirused hävivad 60-kraadise kuumuse käes 30 minutiga, seega tuleb ka puhastuslappe regulaarselt pesta;
    • tubasid tuleb tuulutada nii sageli kui võimalik;
    • kui keegi pereliikmetest on haigestunud, siis peaks ta kandma maski. Mask kandmine on otstarbekas kahes olukorras: haigestunu peab kandma, et ta ei nakataks teisi inimesi ja samuti peaks kandma maski see inimene (hooldaja, tervishoiutöötaja), kes haigestunud inimest hooldab. Arusaadavalt ei ole igas peres maskid kättesaadavad, sellisel puhul peab haigestunud inimene rangelt kinni hoidma elementaarsest hügieenist: sage käte pesemine vee ja seebiga vähemalt 20 sekundi vältel, eraldi sööginõud, ühekordsed taskurätikud, mida ei tohi korduvalt kasutada jne.
  • Planeerige oma elu ette: vaadake üle ja korraldage kaheks nädalaks ette oma toiduvaru ja ühe kuu ravimite varu:
    • võimalusel ärge käige ise poes ja apteegis, selle asemel paluge seal käia lähedastel või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal. Kui peate siiski ise kauplustes ja apteegis käima, siis mida harvem, seda parem;
    • võimalusel koostage poe- ja apteeginimekirjad ja laske abistajatel kõik asjad ühe korraga tuua ja üle ukse anda;
    • digiretsepte saab välja osta ka teine inimene. Apteegis retseptiravimeid ostes on vaja selle inimese ID-kaarti, kes ostab ning selle inimese isikukoodi, kelle nimele ravimid on välja kirjutatud (kelle jaoks ostetakse);
    • kui toidu ja ravimid toob keegi teine, tuleks hästi säilivad tooted ja külmutamist nõudvad asjad pakkida eraldi kottidesse. Külma vajavad asjad tuleb loomulikult tõsta külmkappi ja pärast seda hoolsalt käsi pesta. Kauem säilivad asjad võiksid ukse juures kotis seista pikalt: paberkottidel püsib viirus eluvõimelisena 24 tundi ja kilekottidel 2-3 päeva;
    • kui Teil ei ole Eestis lähedasi, kes saaksid Teid abistada või on lähedased haigestunud, siis palun võtke ühendust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

 

  • Perearstikeskused ja haiglad jätkavad tööd:
    • suurt osa probleemidest on võimalik lahendada telefoni või e-kirja teel ja need on praegu eelistatud suhtluskanalid. Pidage oma pereõe või -arstiga telefoni teel nõu, kuidas oleks Teie probleemi korral arukam talitada;
    • kui vajate vastuvõttu ja läbivaatust, antakse Teile vastuvõtule tulemiseks kindel kellaaeg – pidage sellest kellaajast kinni, ärge hilinege ja ärge tulge ka liiga vara. Praegu püütakse tavapärasest veel enam vältida seda, et palju patsiente peaks ühe ukse taga korraga ootama; kui Teil on tervisemure, siis ärge olge liigselt tagasihoidlik, vaid parem helistage perearstikeskusesse nõu küsimiseks. Telefoni ootejärjekorrad võivad olla pikad, sellest ei maksa heituda.
  • Paljud eakad käivad tööl. Paljud eakad töötavad ka meedikutena. Tööl käimine ei ole keelatud, kui järgida hügieeninõudeid ja lihtsaid ettevaatusabinõusid:
    • võimalusel vältige ühistransporti ja sõitke oma autoga või minge tööle jalgsi;
    •  käige ainult seal, kus tõesti on hädavajalik, eelistatult marsruudil töö-kodu-töö;
    • võimalusel hoidke inimestega kahemeetrist vahet;
    • peske hoolsalt käsi pärast teiste inimeste läheduses olemist, pärast õuest, tulemist, pärast tualeti kasutamist, enne sööki, pärast liftiga sõitmist jne;
    • lõpetage kätlemine, kallistamine ja muud välditavad kehalised kontaktid kõigi inimestega;
    • vältige kätega näo puudutamist;
    • kui tunnete end haigena või isegi haiglasena, siis jääge koju ja vajadusel paluge töövõimetuslehte.

 

  • Paljud eakad elavad hooldekodudes:
    • hooldekodude ja haiglate külastamine on praegu rangelt keelatud!
    • hoidke oma lähedastega kontakti telefoni teel, et isolatsiooni jäämineemotsionaalselt talutavam oleks.
  • Piirake ärevust või stressi tekitavate uudiste vaatamist, kuulamist või lugemist. Otsigeinformatsiooni ainult usaldusväärsetest allikatest ja eeskätt selleks, et saada juhiseidedasiste tegevuste planeerimise ning iseenda ja oma lähedaste kaitsmise kohta.Vaadake uudiseid kindlatel aegadel päeva jooksul, üks või kaks korda. Ehmatav japraktiliselt lakkamatu uudisvoog käimasoleva pandeemia kohta muudab lõpuksigaühe murelikuks.
  • Koju üksi isolatsiooni jäämine võib olla emotsionaalselt väga raske ja tundudaülekohtune. Leppige oma sõpradega või pereliikmetega kokku regulaarsedtelefonikõned või videokõned, lugege mõnda raamatut, mida olete ammu planeerinudteha, leidke võimalusi ka kodu piires liikuda ja kehalist aktiivsust säilitada.