Puukentsefaliit

Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste, üksikjuhtudel ka  lehma- ning kitsepiima  kaudu. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk. Nakkusohtlik aeg on tavaliselt aprillist oktoobrini, Puukentsefaliidi ohualad Eestis on Põhjarannik, Pärnu ümbrus, Kirde-Eesti, Tartu ümbrus ja Kagu-Eesti. Alates 1991.a-st on Eestis puukentsefaliiti nakatumine järjest sagenenud.

Puukentsefaliidiviirus on väliskeskkonnas küllaltki vastupanuvõimeline. Temperatuuril
60 kraadi Celsiuse järgi hävib viirus 10 minuti jooksul, keetmisel paari minutiga.
Toatemperatuuril säilib umbes viirus umbes nädal aega, külmkapis kaks nädalat.

Puukentsefaliidi inkubatsiooniperiood on enamasti 7 kuni 14 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad gripile, haigusnähud mööduvad tavaliselt mõne päeva kuni nädalaga. Umbes kolmandikul nakatunutest esineb küll vireemia ehk viiruse esinemine veres,  kuid haigusnähte ei tekigi. Ühel kolmandikul nakatunutest levib viirus aga ajju ja ajukelmetele ning  paar päeva kuni üks –kaks nädalat pärast esmast haigestumist tekib uuesti kehatemperatuuri järsk tõus kuni 40°C, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne.

Puukentsefaliidihaiged ei ole teistele inimestele nakkusohtlikud. Spetsiifiline ravi puudub. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Täielik immuunsus saadakse kolme süsti järel. Kaks esimest tehakse ühe kuni kolmekuuliste vahedega, kolmas umbes aasta hiljem. Immuunsus tekib juba pärast kaht esimest süsti, kuid see kestab vaid ühe hooaja. Seepärast on vajalik kolmas süst, et immuniteeti pikendada. Omandatud immuunsuse säilitamiseks soovitatakse manustada iga kolme aasta järel täiendav vaktsiinidoos. Vaktsineerida soovitatakse kõiki, kel
vanust vähemalt kaks eluaastat. Mida väiksem on laps, seda kergem on tavaliselt haiguse kulg.

Kui võimalikust nakatumisest on möödunud kuu aega või enam, ei ole haigestumine enam tõenäoline.

Kasutatud allikad: www.terviseamet.ee ja www.kliinik.ee