Vaktsineerimised

Tasulised vaktsineerimised patsiendi soovil:

  • A-hepatiit
  • B-hepatiit
  • HPV
  • Difteeria, teetanus, läkaköha
  • Gripp
  • Puukentsefaliit
  • Tuulerõuged
  • Rotaviirusenteriit
  • Kõhutüüfus
Uus immuniseerimiskava

Vanus Vaktsiini tähis ja manustamise kordus

12 tundi HepB 1* 
1–5 päeva BCG
2 kuud RV
3 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2
4,5 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 2 + RV 3**
6 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 3
1 aasta MMR 1
2 aastat DTaP-IPV-Hib-HepB 4
6–7 aastat DTaP-IPV
12 aastat HPV 1, 2***
13 aastat MMR 2
15–17 aastat dTap

Täiskasvanud (iga 10 aasta järel) dT

Tähiste seletused

HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG – tuberkuloosi vaktsiin
RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin
DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse ja B-viirushepatiidi vaktsiin (kuuevalentne vaktsiin)
MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin (neljavalentne vaktsiin)
HPV – inimese papilloomiviirusnakkuse vaktsiin
dTpa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin
dT – difteeria ja teetanuse vaktsiin

* Üksnes HBsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad vastsündinud
** Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral
*** Üksnes tütarlapsed. Esimese ja teise annuse vaheline minimaalne intervall vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud.

Vaktsiinide võimalikud kõrvaltoimed ja ravi

Arenenud ühiskondades on vaktsiin-välditavate nakkushaiguste levik taandunud ja kontrolli all ning nakkushaigustest põhjustatud oht justkui puudub. See on hästitoimivate vaktsineerimiskavade tulemus. Selline olukord kestab aga vaid seni, kuni vaktsineeritute hulk püsib kõrgel tasemel ning haigustel puuduvad võimalused levimiseks.

Tänapäeval kasutusel olevad vaktsiinid on väga turvalised ja efektiivsed.  Üksikutel juhtudel  võib siiski esineda vaktsineerimisel ka kõrvaltoimeid.
Tavaliselt on need reaktsioonid leebed ja kiirest mööduvad ning  kaitsesustist saadav kasu  kaalub igal juhul üles kõrvaltoimete riski.
Vaktsiin on ravim ja iga ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid ja individuaalseid ülitundlikkusreaktsioone (allergiaid). Vaktsineerimisel esinevateks kõrvaltoimeteks võivad olla:

Lokaalsed reaktsioonid

Süstekoha valu, punetus, turse – süstekohale asetada  külm, niiske kompress (vajadusel), tugeva valu puhul paratsetamool

Üldreaktsioonid:

Palavik – temperatuur üle 39,0 C imikutel rektaalselt mõõdetuna – manustada paratsetamooli

Lööve

Kõrvaltoimete püsimisel tuleks pöörduda pereõe või perearsti poole.

Vaktsineerimise üldised vastunäidustused

Kõrge palavikuga kulgev haigus

Eelmise sama vaktsiiniga vaktsineerimisele järgnenud tõsine reaktsioon

Tugev ülitundlikkus mõnele vaktsiini komponendile

Progresseeruv närvisüsteemi haigus, ebaselge krambisündroom

Immuunpuudulikkus teatud juhtudel

Immuniseerimise vastunäidustuseks ei ole:

kergekujuline äge haigus

haiguse paranemisperiood

haiguse peiteperiood või kontakt nakkushaigega

rinnaga toitmine

perekonnaliikme rasedus

samaaegne antibakteriaalne ravi

perekonnaliikme immuunpuudulikkus

krooniline südame-, kopsu-, maksa- või neeruhaigus

astma, atoopiline dermatiit või allergiline rinokonjunktiviit

lokaalne või inhaleeritav glükokortikoidravi

Rasedus Raseduse ajal on vastunäidustatud elusvaktsiinid – BCG, MMR, OPV, kollapalaviku vaktsiin, tuulerõugevaktsiin. Ülejäänud vaktsiine võib manustada epidemioloogilistel näidustustel.

Lapsevanem, mõtle enne keeldumist hoolega

Kui uus ilmakodanik sünnib siia ilma on lapsevanem see, kes teeb lapse eest kõige olulisemad otsused. Kui otsustate jätta lapse vaktsineerimata peab see olema kaalutletud otsus, mis põhineb teaduslikel uuringutel ja endale teadvustamises, et Teie otsustate sel hetkel enda lapse tervise eest. 2013 aastal raporteeriti Lätis 14 difteeria juhtu, Leedus 35 leetrite juhtu ja Venemaal üle 2300 leetrite juhu.

2019 aasta jaanuarikuu jooksul raporteeriti 881 leetrite juhtu  19 Euroopa riigis ning leetritesse haigestumine kasvab.

https://ecdc.europa.eu/en/measles

Kui riiklikul tasandil langeb immuniseeritute protsent alla 95% on ammu unustatud vaktsiinvälditavad haigused tagasi.  Mitte kõik vaktsiinvälditavad haigused ei ole ravitavad.

Läkaköhasse nakatunud imik:

Vaata ka:

www.vaktsiin.ee

www.vaktsineeri.ee

www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html

https://tervis.postimees.ee/4320325/10-vaktsineerimise-kohta-kaivat-muuti-mis-pohjustavad-enim-segadust